Книги
  • @
  • «»{}∼
Puhitsemine

Puhitsemine

139224313
684.36 руб.
Добавить в корзину
Описание

“Miks tahaksid kuulda minu teest?” vastas elatanud naine mu kusimusele. „Igauks peab joudma enese taielikule aratundmisele omal teel. Sina ei saa mulle minu rajal jargneda. Sundmused ei ole olulised, vaid kogemused ja oppetunnid, mille me labi nende saame. On loendamatult palju teid, mis samale eesmargile juhatavad.”

“Moistan, et sinu teed mooda mina edasi ei saa, kuid sinu lugu aitaks mul leida opetust, mis igas sundmuses peidus ja inspireeriks mind joudma sama korgele vaimsele tasemele, kus oled sina.”

Elatanud naine vaatas mind pikalt, lausudes lopuks: “Hea kull! Ehk oleks see hea, kui raagin teile kogemustest, mis tasahilju avasid mu silmad elu sisemistele seadustele ja mitmekulgsetest seostest, mis poimivad kokku erinevate inimeste saatusi. Raagin sulle ja monele teistele, kelle silmad on elu seesmistele saladustele avatud, nendest kogemustest, mis aitasid mul leida seda, mida inimesed kutsuvad valgustumiseks. Raagin teile kuidas kogesin

puhitsemist!”

Nii sundis lugu Elisabeth Haichist, naisest, kes elas kahekumnenda sajandi Euroopas. Alates varasest lapsepolvest saadab teda valus igatsus ja aimdus millegi vaga tuttavliku jarele, mida ta on alati teadnud-tundnud ja omaks pidanud, aga mis siis jalle tema haardeulatusest haihtub. Seesama vaigistamatu igatsus juhib teda avastama nahtamatut maailma. Talle meenuvad kirkad malestused oma elust iidses Egiptuses ja oma opetajalt, ulempreester Ptahhotepit, kuuldud opetused korgemate seadusparasuste kohta, mis igal sammul meie koigi elu ja saatust mojutavad. Opetused ja harjutused aitavad tal saada uhendust oma korgema minaga – igavese tegelikkusega tema sees. Seesama korgem tegelikkus raagib igauhega meist just tema enda seesmise veendumuse kaudu. “Peame ilmutama kuulekust meid elustava korgema mina ees,” utleb Ptahhotep “ja olema teadlikud sellest, et koik ilus ja hea kuulub talle. Inimese maine isik on vaid toovahend selle korgema valjendamiseks. Eneseusaldus on usaldus oma sudames selle korgema suhtes.”

Koik see, mis juhtub siin, maa peal, on vaimsel tasandil ootavate pohjuste muutumine tagajargedeks. Meiega toimuv on vaid valjakutse labida puhitsemiseelsed katsed, mida meie elusundmused endast kujutavad. Pinged, mille oleme salvestanud iseendasse pikkade aegade jooksul labi oma motete, sonade ja tegude, pohjustavadki meie saatuse, meie tuleviku. Selles ulatuses, milles saame teadlikuks neist piiravaist pingetest ja need uletame, vabastame me oma teadvuse, samastudes toelise jumaliku osaga endas. See ongi puhitsemine.

Fakte autori kohta

Elisabeth Haich (20. marts 1897 – 31. juuli 1994) sundis Ungari pealinnas Budapestis, korgemasse keskklassi kuuluva neljalapselise perekonna teise lapsena. Juba varases lapsepolves avaldusid tema anded klaverimangija, kunstniku ja skulptorina. Tema skulptuure voib leida eksponeerituna erinevatel Ungari valjakutel. 1939. aastal alustas Elisabeth koos

Selvarajan Yesudianiga joogateemaliste loengute pidamist. Teise maailmasoja lopus olid nad sunnitud Ungarist lahkuma ja seadma end sisse Sveitsis, kus Elisabeth viibis oma elupaevade lopuni. Koos Yesudianiga asutasid nad Euroopa vanima ja suurima joogakooli. 1953. aastal kirjutas Elisabeth Haich oma suurima edu saavutanud raamatu “Puhitsemine”, mida on tolgitud

seitsmeteistkumnesse keelde ja muudud maailmas miljoneid eksemplare. Tema sulest on ilmunud ka mitmeid teisi raamatuid.